Loog

Oli suvi, suvi oli, enam pole. Suvi oli nagu suvi ikka. Soe, lõbus, meri, päike, liiv, rand, sõbrad jne. See oli vinge ja veits eriline, et käisin Itaalias. No poleks uskunud et see tõesti nii mõnus koht on. Türgi ja Egiptus (kus ma eelnevalt umb 100 korda käind olen) ei anna sellega võrreldagi. Inimesed olid nii sõbralikud ja toredad. Hotellid polnud paksult venelasi täis. Kõik oli alati puhas ning korras. Vaade toaaknast oli super. Toidud olid nagu itaalias ikka: pastad, pitsad jne- ülimaitsvad!! Meie hotell oli kohe shoppamis streeti juures. Ma täpselt ei mäleta, kui pikk see tänav oli, aga no umb 11 km vist. Loomulikult olid paljud poed tavalisi hiinatooteid täis, nagu ikka. Aga oli ka firma poode, kus reaalselt olidki korralikud ja kallid riided (seda kuskil türgis ma küll kohanud pole). Jalutasime igapäev mööda seda tänavat. Ühele ja teisele poole. Ega põhimõte polnudki ennast surnuks ostelda, vaid pigem just see et saidki lihtsalt jalutada. Tänaval oli nii palju rahvast ja juba see andis korraliku elamuse. Keegi ei tirinud sind varukatpidi kuskile poodi sisse, et TULE OSTA, TULE VAATA jne. Saidki lihtsalt kõndida ja nautida ja külastada just neid poode mida tahtsid. Õhtuti mängis mõne nurga peal mingi bänd, või laulis mõni ansambel. See oli ikka väga mõnus. Ainuke miinus oli see, et seal oli õhtuti väga palav ja umbne, niiet mingit jakki või natukenegi pikema varukaga pluusi panna ei saand. Käisime ka Veneetsias. Mul oli lihtsalt enamusajast suu ammuli. Seal oli tänavatel lihtsalt niiii palju rahvast, et raske oli liikuda. Aga see oli nii lahe, sest kõik olid turistid ja pildistasid ja uurisid jne. Keegi ei vaadanud imelikult kui kuskil lambi koha peal endast pilti lasid teha jne. Need ehitised kõik seal olid ka väga ilusad ja omapärased. Kõik need pitsornamendid, ohete sild ja nii edasi. Sain seda kõike oma silmaga näha ja katsuda. Elamus missugune. Soovitan soojalt sinna minna, täitsa ausalt. VÕIMAS. Lisan siis pilte ka ja rohkem ei tea mida kirjutada. Kui mingit erisoovi on siis ava aga ask, kui fbs kirjutada ei julge, ja ütle ;)

 Meil oli rets ka :D

 Tegin hullust ja värvisin pea ka veel ära

Püha püss..

.. kui ammu pole siia kirjutanud. Ma  olen vist oma enamusi postitusi niimoodi alustanud, aga pole parata. Aega on vähe, ja kui isegi on seda, siis ei ole üldse viitsimist siia kirjutada midagi. Mõtlesin et võin ju täna ennast kokku võtta. Niisiis, elu läheb ikka nagu ta läheb, kohati raskelt ja halvasti, samas vahel hästi ja rõõmsalt. Praegu, just praegu on see teine varjant. Ainus mõte eesootavale reisile, mis on juba 11 päeva pärast, teeb tuju heaks. Mida oskaks üks 15-aastane tüdruk veel tahta, kui tal on võimalus minna oma parima semuga soojale maale?! Minu puhul on see küll üks täitunud unistus. Ei oleks kunagi uskunud et selline võimalus tekib, aga vahel juhtub ka häid asju. 10 päeva paradiisis, kuuma päikse, basseinide, sinise mere ja hea seltskonnaga- super! Peale selle on tulemas veel kõik see lõpetamise jant: eksamid, kleidi valimine\tegemine\ostmine, kingad, soeng jne. Üks paras vusserdamine on, aga kui see kõik seljataga, on hea tagasi mõelda, niiet parem pingutada praegu. Eile ja täna olid nii ilusad ilmad, et lihtsalt rõõm. Koolis mõtted suhteliselt hajevil ka praegu. Noh kevad ja päike ja .. nii edasi. Ei tore on :)

blame me

Öešüäää kui külm õues on. Õudneee. Ma nii ootan juba kevadet, seda kui puudele tulevad lehed, seda kui päevad lähevad soojemaks, seda kui ilmad muutuvad ilusamas, seda kui kõik muutuvad rõõmsamaks jne. Kevadega tuleb kõik hea. Väiksest peast ootasid talve sellepärast et WOHO KELGUTAMAAA. Nüüd ma ei julge vallimäelegi minna. Nii õudsalt kardan mägesi. Mul oli võimalus minna austriasse suusatama, aga no poleks mõtet raha raisata millegi peale, millest ma rõõmu tegelikult ei tunne. Esmasp siis vist rootsi, nagu ma aru sain, kleiti ja kingi otsima.. Loodan et leian sealt, sest muidu peab hakkama nende õmblejatega mässama ja eks mul oleks aega jah selle jaoks. Järgmine nädal reedel juba meie koolis tantsukas:O Nii kähku on aeg ikka läinud. Kava on meil cool, nagu eelminegi aasta, ja võib vist öelda et isegi ootan seda. Viimasel ajal mul siuke tunne, et mul mingi luude haigus võimidagi. Üleüldse mingisugune asi, mis mu kõiki kontteluusidlihaseid valutama paneb, ja palavikku tekitab ja pead valutama ajab. Aga arsti juurde ka ju ei või minna eksole. Suveks meil Mairitiga ka paar plaani ,aga ei tea muidugi kindlalt, kas neid teostada saab. Kui saab siis väga viis. Ja veel saime Mairitiga teada häid uudiseid, like she said:D Täitsa toreee on.

fly with meeee

Haaai. Pole päris pikalt kirjutanud. Üldse pole olnud tuju kirjutada, kuigi tegelikult nagu oleks asju mida kirjutada. Nii palju on vahepeal juhtunud, et ma ei oskagi kokku võtta seda, niiet räägin parem lähimaaja sündmustest. Alustan sellest et käisin maal. Matildel oli sünnipäev. Juba ta sai 4. Uskumatu kui kiiresti aeg on läinud. Ta on juba nii arukas, ja ta oskab vägaväga ilusti joonistada. Paremini isegi kui mõni minu vanune. Kinkisime talle roosad sädelevad kontsakingad. Ta oli nende üle väga õnnelik, ja tatsas terve õhtu nendega ringi. Tantsis ja keksis jne. Peale seda sünnat, läksime edasi Klaarika sünnipäevale, mis toimus müüsleris. Seal jõime ja jõime ja sõime ja tantsisime. Lahe ooli vaadata kuidas tantsupõrand põhimõtteliselt iga laulu ajal täis oli. No seal oli ikka päris palju rahvast ka samas. Süüa ja juua oli ka väga palju. Parem rohkem kui vähem:D Need üritused olid siis eelmine nädalavahetus. See nädal on olnud selline lõdva. Olen lubanud endale paar päeva puhkust. Nii hea on olla kohe. Täna oli jõulupidu. 12 klassid tegid näidendit, mis oli minu meelest niii vinge. Naersin koguaeg. Ja siis me laulsime kooriga, ja ka veel Kairega duetti. Järjest rohkem saan ma enesekindlust, ja näiteks see kord pabistasin poole vähem kui tavaliselt. Lõpuks ometi ma hakkan endas kindlaks muutuma. Ja sain veel niii head tagasisidet, et tuju on kohe niii niii hea:) Motivatsioon on just see mis mul puudu on, ja seda sain ma kohe paljupalju ühe õhtuga. Täna tuleb veel issi ka koju, ja homme on viimase koolipäeva aktus. Kõik tundub nii hea, sest varsti ju juba jõulud ka! Aa, kuidas saingi unustada, sain veel uuue arvuti. Suure ja valge. Nii hea on. Nüüd oleme Mairitiga ühtekad. Vinks

Kui muutunud, siis ainult veidi :S

:)

Nii armsad mulle :')

jeei

Ja oligi lauluvõistlus ära. Täiesti normaalselt läks. Kuigi minu jaoks oli see väga suur üllatus, et Grand Prix mulle tuli. Kui hakati ütlema meie vanusegrupi tublimaid, ehk siis esikolmikut, ja mina enda nime seal ei kuulnud, polnud see mulle üllatus. Mõtlesin et no mis seal ikka, ega ma võidu pärast tuldki, tulingi sellepärast, et ma tahan ja mulle meeldib laulda. Siis hakkas mu kõrvu kostma mu sõprade poolt siuke lause: Grand Prix saad küll sina. Ma ei tahtnud mingeid ootusi luua, ehk siis ütlesingi neile, et ei, nii see ei ole, rahunege maha. Aga seda nad otse loomulikult ei teinud. Ja siis tuli: Mis te arvate, kes sai Grand Prix? KIMBERLY JAKOBSON. Ja see hetk, see oleks nagu uni olnud. Ma hakkasin rõõmust üle keha värisema. Lavale kõndides tulid paar pisarat, aga ma süvendasin endale, et kui ma nüüd nutma hakkan, siis ma enam ei lõpeta ka. Seda tunnet pole võimalik kirjeldada, mis rõõm mul oli, imelineee. Kui žürii esindaja, Kaire ja Mariin õnnitlesid mind ära lavapeal, ja ma sealt alla tulin, tulid mu väiksed armsad sõbrad ja kallistasid mind. Sealt tuli nii palju kiidusõnu: ME NII LOOTSIME ET SINA VÕIDAD, SA LAULSID NII HÄSTI, ME ARVASIMEGI ET SINA VÕIDAD jne. See oli nii armas. Ja nagu on kombeks, siis pidin ma oma laulu uuesti esitama. Ja siis, oeh. Mu kõige armsamad tulid mulle näppu viskama lava ette, nagu Epu lubanud oli:) See oli lihtsalt niiiii armas, et ma pidin ennast väga väga hoidma, et mitte kõva häälega tönnima hakata sinna mikrofoni. JA siis ma hakkasin laulma. Nii hea tunne oli. Kahjuks ma ei kommenteeri, kuidas see välja tuli, aga no peaasi et mul oli nii hea olla seal lavapeal. Täitsa uskumatu. Mu tuju oli niii hea, mitte miski ei oleks saand seda rikkuda. Koju minnes ka, tuli niii palju armsaid sõnu ja õnnitlusi, et ma lihtsat pisardasin siin omaette. Ma olen õnnelik, et mu sõpradel meeldis mu esitus. Teiste arvamus mind ei huvitagi. Põhiline et nendele meeldis :) Ja ma ootan juba et videod üles läheks. Tahaks kuulda.

ahv

Täiesti mõistatus minujaoks. Kuidas on see võimalik, et ABSOLUUTSELT enne IGAT lauluvõistlust jään ma haigeks? Palun kas keegi seletaks? No praegu õnneks asi nii hull ei ole selle kurguga, aga no palavik on juba kolmandat päeva 37 midagi. Hääl on lihtsalt kähe, ja ei tule lauldes väga hästi välja. Miksmiksmiksmiksmiks? Nii vastik on olla, ma nii vihkan ennast sellpärast et ma enda tervist õigel ajal hoida ei oska. Pea ka koguaeg valutab. Peaks ämblikuseiklust tegema oma peaga. Praegu just tahaks nii hullult trenni minna. Joosta ja värkki. EI, ole kodus ja näri sõrmi. Praegu ka, istun ja vahin siin jääaeg nelja, mingi kolmandat korda juba. No muidugi see on lihtsalt uskumatult naljakas film. Seda võib sada korda kasvõi järjest vaadata, ikka saab naerda. Siis kui on võimalik kooli mitte minna, et hommikul kaua magada saaks, ärkab Kimberly ikka kell kaheksa üles:)Nii tore. Ma ei viitsi üldse eriti kirjutada tegelt blogisse enam. Aga kui te soovite siis võin ennast kokku võtta. Muidu vahepeal, midagi erilist pole toimund ka vist. No näiteks see aint et ma avastasin, et inimene ei pruugigi olla nii tore kui ta sulle üle aasta juba tundunud on. Tegelikult tavaline isekas ja egoistlik tüüp, nagu paljud mulle öelnud on. Aga ma pole uskund. Olen täitsa 100% kindel old et ta perfektne. Tundub et eksisin. No mis seal ikka. Kurb aga tõsi. Tal endal nagunii sooja ega külma sellest pole, mida mina arvan või mõtlen. bö