Kui palju asju olen öelnud, mida ma kunagi tegelikult ei julgeks kellegile öelda. Ma olen alati sulle kõik välja öelnud. Ja sul on ikka pohhui. No ma ei tea, ma ei oskagi kohe midagi teha. Pole sõnu. Ma tahaksin teha midagi,et su tähelepanu võita. Ükskõik mida. Ma tean et sa ei loe seda nagunii, sest sul ei ole ju aega selliste asjade jaoks, aga siiski ma kirjutan selle. Ma pean lihtsalt. Ma ei tea, raske on. Loodan et see läheb üle. Tõsiselt loodan.

Me teeme oma elu esimese eksami, olgugi see proovieksam. Kui kiirelt on ikkagi aeg läinud, ah ? Alles oli see päev , kui tulime kooli. Olime väiksed , ning kaheksandikud olid meie jaoks niinii suured ja võimsad... Naljakas on mõelda nii, sest praegu olemegi me kaheksandikud, aga mina küll ennast nii suurena ei tunne :D Vahest olen mõelnud, et tahaks olla jälle seesama väike pliks, kes mööda neid koridore lippas, suu kõrvuni. Aeg läheb vist ikka liiga kiirelt. KAHEKSA AASTAT KOOLIS. kaheksa freaking aastat, kujutage ette.Aga kuradi tore on old, ma ei saa lihtsalt mainimatta jätta :) Ma ei hakka praegu kirjutama ühte nutujuttu siia, ma ei taha nutta hetkel :D ;)