fly with meeee

Haaai. Pole päris pikalt kirjutanud. Üldse pole olnud tuju kirjutada, kuigi tegelikult nagu oleks asju mida kirjutada. Nii palju on vahepeal juhtunud, et ma ei oskagi kokku võtta seda, niiet räägin parem lähimaaja sündmustest. Alustan sellest et käisin maal. Matildel oli sünnipäev. Juba ta sai 4. Uskumatu kui kiiresti aeg on läinud. Ta on juba nii arukas, ja ta oskab vägaväga ilusti joonistada. Paremini isegi kui mõni minu vanune. Kinkisime talle roosad sädelevad kontsakingad. Ta oli nende üle väga õnnelik, ja tatsas terve õhtu nendega ringi. Tantsis ja keksis jne. Peale seda sünnat, läksime edasi Klaarika sünnipäevale, mis toimus müüsleris. Seal jõime ja jõime ja sõime ja tantsisime. Lahe ooli vaadata kuidas tantsupõrand põhimõtteliselt iga laulu ajal täis oli. No seal oli ikka päris palju rahvast ka samas. Süüa ja juua oli ka väga palju. Parem rohkem kui vähem:D Need üritused olid siis eelmine nädalavahetus. See nädal on olnud selline lõdva. Olen lubanud endale paar päeva puhkust. Nii hea on olla kohe. Täna oli jõulupidu. 12 klassid tegid näidendit, mis oli minu meelest niii vinge. Naersin koguaeg. Ja siis me laulsime kooriga, ja ka veel Kairega duetti. Järjest rohkem saan ma enesekindlust, ja näiteks see kord pabistasin poole vähem kui tavaliselt. Lõpuks ometi ma hakkan endas kindlaks muutuma. Ja sain veel niii head tagasisidet, et tuju on kohe niii niii hea:) Motivatsioon on just see mis mul puudu on, ja seda sain ma kohe paljupalju ühe õhtuga. Täna tuleb veel issi ka koju, ja homme on viimase koolipäeva aktus. Kõik tundub nii hea, sest varsti ju juba jõulud ka! Aa, kuidas saingi unustada, sain veel uuue arvuti. Suure ja valge. Nii hea on. Nüüd oleme Mairitiga ühtekad. Vinks

Kui muutunud, siis ainult veidi :S

:)

Nii armsad mulle :')

jeei

Ja oligi lauluvõistlus ära. Täiesti normaalselt läks. Kuigi minu jaoks oli see väga suur üllatus, et Grand Prix mulle tuli. Kui hakati ütlema meie vanusegrupi tublimaid, ehk siis esikolmikut, ja mina enda nime seal ei kuulnud, polnud see mulle üllatus. Mõtlesin et no mis seal ikka, ega ma võidu pärast tuldki, tulingi sellepärast, et ma tahan ja mulle meeldib laulda. Siis hakkas mu kõrvu kostma mu sõprade poolt siuke lause: Grand Prix saad küll sina. Ma ei tahtnud mingeid ootusi luua, ehk siis ütlesingi neile, et ei, nii see ei ole, rahunege maha. Aga seda nad otse loomulikult ei teinud. Ja siis tuli: Mis te arvate, kes sai Grand Prix? KIMBERLY JAKOBSON. Ja see hetk, see oleks nagu uni olnud. Ma hakkasin rõõmust üle keha värisema. Lavale kõndides tulid paar pisarat, aga ma süvendasin endale, et kui ma nüüd nutma hakkan, siis ma enam ei lõpeta ka. Seda tunnet pole võimalik kirjeldada, mis rõõm mul oli, imelineee. Kui žürii esindaja, Kaire ja Mariin õnnitlesid mind ära lavapeal, ja ma sealt alla tulin, tulid mu väiksed armsad sõbrad ja kallistasid mind. Sealt tuli nii palju kiidusõnu: ME NII LOOTSIME ET SINA VÕIDAD, SA LAULSID NII HÄSTI, ME ARVASIMEGI ET SINA VÕIDAD jne. See oli nii armas. Ja nagu on kombeks, siis pidin ma oma laulu uuesti esitama. Ja siis, oeh. Mu kõige armsamad tulid mulle näppu viskama lava ette, nagu Epu lubanud oli:) See oli lihtsalt niiiii armas, et ma pidin ennast väga väga hoidma, et mitte kõva häälega tönnima hakata sinna mikrofoni. JA siis ma hakkasin laulma. Nii hea tunne oli. Kahjuks ma ei kommenteeri, kuidas see välja tuli, aga no peaasi et mul oli nii hea olla seal lavapeal. Täitsa uskumatu. Mu tuju oli niii hea, mitte miski ei oleks saand seda rikkuda. Koju minnes ka, tuli niii palju armsaid sõnu ja õnnitlusi, et ma lihtsat pisardasin siin omaette. Ma olen õnnelik, et mu sõpradel meeldis mu esitus. Teiste arvamus mind ei huvitagi. Põhiline et nendele meeldis :) Ja ma ootan juba et videod üles läheks. Tahaks kuulda.

ahv

Täiesti mõistatus minujaoks. Kuidas on see võimalik, et ABSOLUUTSELT enne IGAT lauluvõistlust jään ma haigeks? Palun kas keegi seletaks? No praegu õnneks asi nii hull ei ole selle kurguga, aga no palavik on juba kolmandat päeva 37 midagi. Hääl on lihtsalt kähe, ja ei tule lauldes väga hästi välja. Miksmiksmiksmiksmiks? Nii vastik on olla, ma nii vihkan ennast sellpärast et ma enda tervist õigel ajal hoida ei oska. Pea ka koguaeg valutab. Peaks ämblikuseiklust tegema oma peaga. Praegu just tahaks nii hullult trenni minna. Joosta ja värkki. EI, ole kodus ja näri sõrmi. Praegu ka, istun ja vahin siin jääaeg nelja, mingi kolmandat korda juba. No muidugi see on lihtsalt uskumatult naljakas film. Seda võib sada korda kasvõi järjest vaadata, ikka saab naerda. Siis kui on võimalik kooli mitte minna, et hommikul kaua magada saaks, ärkab Kimberly ikka kell kaheksa üles:)Nii tore. Ma ei viitsi üldse eriti kirjutada tegelt blogisse enam. Aga kui te soovite siis võin ennast kokku võtta. Muidu vahepeal, midagi erilist pole toimund ka vist. No näiteks see aint et ma avastasin, et inimene ei pruugigi olla nii tore kui ta sulle üle aasta juba tundunud on. Tegelikult tavaline isekas ja egoistlik tüüp, nagu paljud mulle öelnud on. Aga ma pole uskund. Olen täitsa 100% kindel old et ta perfektne. Tundub et eksisin. No mis seal ikka. Kurb aga tõsi. Tal endal nagunii sooja ega külma sellest pole, mida mina arvan või mõtlen. bö

Mulle ei meeldi wannabe mina inimesed

Vaheaeg pole midagi nii kiirelt läinud, nagu kõik räägivad. Minumeelest täiesti normaalse kiirusega. Aga kooli küll veel minna ei taha. Piisab juba korra mõelda, kuidas ma seal tunnis istun ja kella iga viie minuti tagant vahin... ei, me siiski pole veel puhanud. Teisip läks mu perekond reisile. Väga lahe küll. Palju õnne neile. Ma üksi.org! Vaheajal on erinevaid persoone minujuures käinud. Näiteks teisipäeva õhtul tulid mõned niisama siia. Vaatasime transformereid ja värkki. No ja Helena jäi ööseks ka sellel päeval. Kolmapäeval oli meil saksainina proov. Väga tore sõit oli. Tund pool pms sinna, no siis natuke aega kuulasime orkestrit, kolm korda laulsime läbi, ja hakkasime tagasi sõitma. Vot see oli väärt teekond. Ja kuna õhtul ei olnud midagi teha, läksin vanaema juurde. Neljapäeva hommikupoole, pidin ühe väikse pliksiga jalutama. Magas ilusti terve aja ja ei jonnind üldse :P No ja siis õhtul läksime Raido juurde. Seal vaatsime õudukat. Päris ehmatusrohke film oli, ja ega Raitsil ju väiksed ja vaiksed kõllid ka ;) Me Helenaga tulime mingi kümne aeg ära, kuna Helenal suu valutas, ja ma mõtsin et tulen ka siis. Veidi aega olin üksi, ja siis tuli Epu siia. Jutustasime niisama elust ja olust ja inimestest.. No ja eile väga midagi teha ei jõudnudki, kuna päeval oli trenn, ja õhtul esinemine Beethoveniga. Aa eile ikka vahepeal käisin poes ka. Sain külmkappi natuke toittu. Muidu seal kajas, nii tühi oli. Üle pika aja siis kirjutasin ka midagi. Lahe. Aga tegelt mul on täiega kõrini praegu. Ma ei tea isegi millest ja miks. Lihtsalt aaaaaaah. Mõni taun suudab veel sellele juurde lisada koguaeg. Oma toreda jutuga teistele. Võiks ju mulle rääkida, mis sind häirib. Ei, räägime teistele ;)

Sellel nädalavahetusel oli kaks sünnat. Reedel oli Martiina sünnipäev. Sai 14. Gongrats. Mõistuselt veel siiski 3, aga no mis seal ikka. Seal sai ikka pildistatud ka. Salaja salatit söödud jnejne. Nalja sai. Mussi sai. Süüa sai. Kõik mis vajalik, oli olemas. Eile õhtul oli siis Greete sünna. Meid oli küll, vähe, aga naljakas oli. Vaatasime vanu piltte, mis algklassides tehtud. Väga jubedad :D Aga samas tore vaadata niimoodi. Greete sünna piltte mul veel pole kahjuks. Aga need panen ka üles siis kui saan. Aint üks nädal veel ja siis vaheaeg. Nii kiirelt on see esimene veerand läinud. Ma ikka lootsin, et äkki õnnestub viielisena lõpetada. Mhmh, unistada ju võib Kimberly. Ikka rohkem neljamees olen. Aga sellega tuleb ka rahul olla. Vaheajal on päris palju proove ja esinemisi. Nõme veidi, aga mis siis. Mu famili läheb vaheajal reisile, niiet ma olen täitsa üksi kodus. Jubeeeeeeeee. Mul oli juba siis hirm, kui Kariinaga meil kahekesi olime, ja kass öösel kräunuma hakkas:\ Pean siis kedagi seltsi kutsuma endale ;)

Salat? Mis salat? Ei mina eitea midagi..

Ootuste vahel

Viimasel ajal on palju erinevaid asju juhtund. Nt ükspäev tegime Mairiti, Helena ja Tuisuga pitsat. Saate aru, ma pole ennast ammu juba niiii rõõmsana tundnud. Mul oli niii hea olla, ja me lihtsalt naersime. Terve õhtu põhimõtteliselt. Seee oli NIINIIHEA tunne. Ja peale seda ma ei mäleta et midagi lahedat oleks toimund. No õpetajatepäev oli. Minu HEASÖBRANNA oli ikka kõige ilusam. Nagu alati :)Tunnid muidugi olid mõtetud. Oeh, ükspäev mõtlesin, et asjad juhtuvad nii ootamatult. Sa ei tea kunagi mis juhtuda võib. Tuleb koguaeg võtta viimast. Nii kurb :( Jaaah, kahjuks või õnneks läheb kõik edasi. Aga südamesse jäävad nad ikkagi.. Mul räige söögiisu ka viimasel ajal. Päris jama. Teema vahetub kiirelt.. Aga mulle nii meeldivad meie kossutrennid. Alati on meil naljakas, ja üleüldse väga mõnna. Isegi kui algul tuju paha on, siis trenni jooksul muutub heaks. Okei, siuke lühike jutt siis.

Some picss